Noorte Mereklubi „Vigri” on asutatud 2006.a. alguses. Meil on territoorium Stroomi ranna kõrval, väike kai, kuhu võib randuda nii väike purjekas kui ka suur laev. Tulevikus plaanime selle kai laiendamist. APL Production AS võttis endale kõik klubi hoone ehitamisega seotud kulud. Antud etapil on juba viidud kohale kõik hoone ehitamiseks vajalikud materjalid ning ehitustööd algavad juuli alguses. Meie klubi arendamise antud etapi olulisim küsimus on purjekate omandamine. Otsime selleks finantseerimisallikaid.
Klubi tegevuse eesmärgid on:
- Kuritegevuse ning narkomaania ärahoidmine ning sotsiaaltöö. Saavutatakse tänu tasuta treeningutele. Siit lihtne loogika: lapsele on väga tähtis omada võimalusi samade asjade tegemiseks, mida teevad tema eakaaslased. See on üks lapse kasvatuse külgedest, niimoodi nad leiavad endale sõpru. Kahjuks vaid täiskasvanud mõistavad, et niisugused asjad ei ole elus määrava tähtsusega. Lapsele on see lihtsalt teadmata. Hetk, mil laps näeb ning mõistab, et temale kättesaamatud asjad on kõigile tema eakaaslastele täiesti loomulikud, on kriitiline. Laps hakkab tundma end teistsugusena”, võõrana, hakkab tundma end ebamugavalt ning
otsima sellist seltskonda, kus tema oleks vähemalt võrdne teistega, kuid seejuures jääb temal tunne, et on olemas teatud inimeste „ring”, kellega tema ei saa suhelda, tekib "alavääsuskompleks”, mis tihti kompenseeritakse kuriteo toimepanemisega või alkoholi ning narkootikumi tarbimisega. Purjespordiga tegelemisel, lisaks huvitavale tegevusele ning eluviisile, osaledes võistlustel laps teostab end. - Integratsioon. Klubis korraldatakse treeninguid kahes keeles. Vastavalt sellele tegutseb kaks keelerühma. Lapsed mõlemast rühmast suhtlevad omavahel, on seotud ühise tegevusega ning sel kombel saavad ettekujutuse üksteise sisemaailmast ning paralleelselt õpivad keelt. On mõtet öelda, et enam-vähem täisväärtuslik suhtlemine teise keelerühma esindajatega toimub alles kas heas riigiülikoolis või tööle asumisel. Tavaliselt vanemad annavad oma lapsed lasteaeda ning kooli, kus õppekeeleks on emakeel ning sel kasvatuse perioodil näeb laps ainult „oma” etnolingvistilist pilti. Selline on reaalsus. Meie klubis toimub laste suhtlemine kahes keeles ning lapsed näevad maailma vähemalt kahekeelsena.
- Üldfüüsiline areng saavutatakse spordiga. Suveperioodil korraldatakse treeninguid merel, lapsed osalevad siseriiklikes ning rahvusvahelistes meistrivõistlustes. Talveperioodil toimuvad treeningud ujulas, spordisaalis ning teoreetilise ettevalmistuse klassis.
- Üldkultuurilisele arengule avaldavad mõju klubi poolt korraldatavad üritused, ekskursioonid professionaalse giidiga, teoreetilised õppetunnid. Plaanis on luua klubi baasil kool, mille lõpetamisel saaks laps vastava sertifikaadi, mille alusel võiks ta klubis koolis kogutud teadmisi kasutada professionaalses egevuses, näiteks olla väikelaevajuhi või allveesukeldumise spetsialistiks.
Klubi tegevuse vajadust näeme järgmises. Geograafiliselt on meie riigi elu seotud merega. Vaatamata sellele on purjesport Eestis täna madalal tasemel. Tallinnas on praegu ainult neli jahtklubi (koos meie omaga). Üks nendest klubidest eksisteerib nüüd ainult formaalselt – nendel pole treenerit ega lapsi, lisaks sellele on Põhja Ringkonnaprokuratuur alustanud kriminaalmenetlust selle klubi presidendi tegevuse suhtes. Teises kahes klubis on treeningud tasulised ning ühes nendest on treenimiseks vaja kaasa tuua oma purjekas. Nii on ainsaks jahtklubiks Tallinnas, kus lapsed võivad treenida oma perekonna materiaalsele olukorrale vaatamata, on meie klubi. On vajalik arvestada, et treenijate arv on seotud purjekate ning treenerite arvuga. Meretreeningute eripärasus seisneb selles, et korraga saab treener õpetada kuni kümmet last ning see on samuti piiranguks. Lähtudes sellest, leiame, et (faktiliselt) kolm jahtklubi mereriigi pealinna ning Olümpia regati pealinna kohta ei ole sugugi palju.